Mõnus on kuulata inimesi oma unistustest rääkimas, kui need on realistlikud... Ja realistlikud mitte selles mõttes, et need oleks väikesed vaid selles mõttes, et sul on sellesse inimesse usku.
Detailid, detailid, detailid...
Ei ole tore vaielda vaidlemisest ning olla samal ajal vaidlemise vastu...
Kuulsin sellist lauset: "It only hurts when my heart beats..."
Tegelikult on tore jalutada raskest trepist üles ning trepi otsal seisma jäädes ning teisi järgi oodates, avastada maja seinalt pisikestest kividest laotud süda...
Kas lumivalgekesel oli pruunid või sinised silmad?
Mäletan filmi inglitest... kunagi räägin, kuidas ma sellest filmist aru sain...
Sinistesse silmadesse on kerge uppuda...
Veidi elu ka piltidesse...
Viimastel reisi päevadel oli mul kaamera aku tühi... ja kuigi ma kirun oma telefoni kaamerat, õnnestub sellega mõnikord ka midagi normaalset teha...
PS: milles ikkagi seisneb fotogeenilisuse saladus?
No comments:
Post a Comment